August IlvesKuigi 1816. aastal välja antud Eestimaa talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, hakkas Kernu vallas kool tööle 1869.a Kohatu küla "Nõukse" talus. Kooli asutas taluperemees Kustas Ilves oma kulu ja kirjadega, sest vallavalitsus kartis suuri väljaminekuid. Kustas Ilves saatis oma poja Augusti linna kooliõpetajaks õppima. Õpilasi oli 30 ringis.

1874.a sügisel alustati õppetööd uues koolimajas, kuna eelmine jäi kitsaks.

1878.a saab õpetajaks Kuuda seminari lõpetanu Johannes Mikiver. Palgaks 100.- rubla aastas. Õppetöö oli tasuta Koolikohustus algas 10 aasta vanuselt. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Otsuseid koolis toimuva kohta tegi koolikonvent, mille moodustasid kohalikud mõisnikud kirikuõpetajaga eesotsa

1896.a tuli uue õppeainena vene keel. Ka matemaatikat ja maateadust õpiti vene keeles, usuõpetust aga eesti keeles. Kooli juhatajaks saab Otto Kask, kes töötab sellel kohal 33 aastat. Hakati korraldama koolipidusid, mis varem olid keelatud. Õpiti ettekandeid.

1920.a läheb kool 6-klassiliseks. VI kl. avatakse küll alles 1924/25. õ.-a. Klassid on laiali erinevates hoonetes, suurelt osalt Kernu mõisas, kuna õpilaste arv on kasvanud sajani. Kooli revideeriti 2 – 3 korda aastas. Enamasti jäädi tööga rahule. Töötati liitklassidega, põhiliselt oli kolm komplekti. Töötas ka internaat. Oli palju puudumisi. Põhjuseks oli vaesus.

1932.a otsustatakse alustada uue koolimaja ehitamist.

Uue koolimaja õnnistamine toimus 1. oktoobril 1933. Õpilasi oli sel aastal 94.

Hakati korraldama ekskursioone ja õppekäike. 1939/40 õ.-a. räägiti vanematele koolivormist ja koolieine korraldamisest.

Aastail 1941- 45 oli koolitöö sõja tõttu häiritud, kuid siiski toimus.

Alates 1.okt. 1945 sai kool 7-klassiliseks. Klassikomplekte 4.

Maria Śelobneva (direktor 1947 - 1976)1.okt. 1946.a alates alustas tööd vene komplekt. Koolis alustasid tööd huvialaringid. Valiti lastevanemate komitee. Järgnevatel aastatel alustavad tööd pioneeriorganisatsioon ja komsomoli algorganisatsioon. Käiakse metsapäevadel. Lastevanemate koosolekutel räägitakse õppekasvatustöö kõrval ka poliitilises elus toimuvast.

1956/57. õ.-a. tuli uue õppeainena käsitöö vanemates klassides. Raskusi oli vastava õpetaja leidmisega. Poiste tööõpetuse tundideks puudusid vajalikud tööriistad. Järgmisel aastal oli oodata kohustuslikku koolivormi. Õpilased käisid Haiba sovhoosis kartuleid panemas ja võtmas. Õpetajad võtsid osa lektorite grupi tööst, esinesid loengutega elanikkonna ees. Õpetajad täiendasid end poliitiliselt.

1961/62. õ.-a. reorganiseeriti kool 8-klassiliseks.

Koolivaheaegadel toimus õpetajate enesetäiendamine ainesektsioonides. Hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuhu lõpetajad edasi õppima lähevad. Kevadel kutsekomisjon.

1965/66. õ.-a. langes õpilaste arv jälle alla saja ja see muutis vanempioneerijuhi täiskoha pooleks. Aga aasta pärast see taastub. Algklassid töötavad ikka veel liitklassidena.

Õpetajate enesetäiendamiseks otsiti uusi teid ja 1966/67. õ.-a. toimus see individuaalse plaani järgi. Õpetajal oli kohustus valmistada aasta jooksul 3 õppevahendit. Parimad läksid ülerajoonilisele konkursile.

Koolis alustas tööd noorte liiklusinspektorite ring. Koolis hakkas käima 1 kord nädalas rändkino.

Kool sai tasapisi juurde õppevahendeid, kuid neist oli siiski veel puudus.

1969/70 oli kooli juubeliaasta. 100. juubelipeol oli väga palju rahvast – endisi õpilasi ja õpetajaid.

Õpilased võtsid osa olümpiaadidest ja konkurssidest. Tähistati mitmesuguseid tähtpäevi, võeti osa laagrite tööst. Suveti töötati Haiba sovhoosis jõukohastel töödel. 1972/73. õ.-a. järel töötasid õpilased Haiba sovhoosis 4008 tundi, teenides 2354 rbl. 62 kopikat.

1976/77 toimus suur koolide ühendamise kampaania ja Kernu sai algkooliks. Vanemad klassid suunati Ruila kooli. Õpilasi vedas Tallinna Bussipargi buss. Kernu Algkooli juhatajaks sai Helve Pappel.

1989/90. õ.-a. taastatakse Kernu kool ja nüüd juba 9-klassilisena. Direktoriks Einar Värä.

17.nov. 1989 – kooli 120. aastapäev.

1995.a. lahkub Einar Värä direktori ametist ja konkursi korras valitakse uueks direktoriks Helle Olesk.

Pärast taasavamist on õpilasi pidevalt üle saja ja arv tõuseb iga aastaga.

1995.a. suvel algasid koolimajas ehitustööd. Sügiseks valmis juurdeehitus, maja selle külje pikendus, mis maja ehitamisel omal ajal raha puudusel tegemata jäi.

Juurde saime neli klassiruumi, mõned väiksemad ruumid ja veega väljakäigud. Järgmistel aastatel tehakse põhjalik ümberehitus ka vanas osas. Pärast 4 aastat kestnud tööd on maja saanud juurdeehituse, vanas osas uued põrandad, seinad, aknad, nõuetekohase trepi jm.

Kohe pärast taasavamist ehitati uuesti kõrvalhoone, kus asub saun, katlamaja ja poiste tööõpetuse klassid.

Suvel 2000 toimus uus konkurss direktori koha täitmiseks. Direktoriks valiti õpetaja Ene Rooma.

Sügisel 2000 kasvas õpilaste arv 154-le. Juba eelmisel aastal andis meile täiendust Haibas avatud lastekodu. Palju käib meil õpilasi Varbolast.

Kernu kooli on juhtinud läbi aegade:

1. 1869 – 1878 August Ilves

2. 1878 – 1896 Johannes Mikiver

3. 1896 – 1929 Otto Kask

4. 1929 – 1941 Richard Bibikov (1935. aastast võttis ta nimeks Riivo Talgre)

5. 1941 – 1946 Jaan Koitver

6. 1947 – 1976 Maria Šelobneva

7. 1976 – 1989 Helve Pappel

8. 1989 – 1995 Einar Värä

9. 1995 – 2000 Helle Olesk

10. 2000 - 2016 Ene Rooma

11. 2016 -      Marek Männik