1896. a lahkub kohalt õpetaja Joh.Mikiver, asemele valitakse vallavolikogu poolt Otto Kask, kes kuni tänini Kernu algkoolis tegutsenud koolijuhatajana. 15 oktoobril 1896. a sügisel algas Otto Kask oma õppetegevust. Kooli elu ja kord jäi algul muutusteta, juure tuli ainult vene keel. Ka õppeained, nagu: matemaatika ja maateadus pidi õpitama venekeeles. Emakeelt jäi 6 tundi, ka usuõpetust 6 tundi nädalas, viimane oli ka eesti keelne. Iga päev tuli töötada 6 tundi.

Varemalt, kui kooli õppekeeleks oli eesti keel, käisid kooli revideerimas kiriku õpetaja, vahete-vahel kooli eestseisjad, vöölmünder. Õppekeele muutudes vene keeleks tuli ka koolidesse uus revident − rahvakoolide inspektor. Йнспектор Народныхъ училищъ Ревельского 2 района, ühtlasi püsis revidendina kohalik kirikuõpetaja.

Lapsed pidid 10-aastaselt kooli ilmuma, 3 talvet sundsuslikult iga päev koolis käima. Pääle 3. talvet veel igal laupäeval pääle lõunat kell 2 kordamisele ilmuma, mis kestis 16.-17. eluaastani. Juhtus ka enam edasipüüdjaid õpilasi, kes ei leppinud ainult 3. talvega, vaid käisid 4 talvet. Viimastele pidin omast ajast juurde pühendama, et neid edasi saaks viia. 4 jaoga töötada igapäev, tegi nädalas umbes 45 tunni ümber. Tööd oli palju, kuid see meeldis mulle. Paljud neist õpilastest on nüüd, mitmed kõrgemaid õppeasutusi lõpetades, meie omavalitsuste jne avalikkudeks tegelasteks. Koolirevidendid, rahvakoolide inspektor ja kirikuõpetaja olid koolitööga rahul, ka polnud siis rahva hulgas rahulolematust märgata.

Olgugi, et koolid, külakoolid allusid ametlikult riigi poolt määratud inspektoritele, olid kohapäälseteks ülevaatajateks kohalikud kirikuõpetajad, kellede näpunäidete mõjul inspektorid sageli toimisid. Juhtus sageli, mis kirikuõpetaja arvas, et pole hää, seda ei tunnustanud kah inspektor hääks ja vastupidi.

Hageri koguduse õpetaja on kaunis vabavaateline, eriti tolle aja kohta, selletõttu oli võimalus väikesi laste õhtuid ja koolipidusid korraldada. Alguses sai rahvale maksuta laste poolt kahekõnesid, salme ja 2-3 häälelisi laule ettekantud. Neid korraldasin 3-4 aasta jooksul, osavõtt oli suur. Aegamööda sai ka 2-3 vaatusliste näidenditele üle mindud. Õhtud laulude ja näidenditega olid juba maksulised. Sissetulek või puhaskasu läks kehvematele õpilastele toetuse andmiseks, kas jalavarjude, riiete või õppetarvikute näol. Hiljem sai lastepidude puhtast kasust klassikoristaja ja kütja palgatud. Vene ajal pidid klassi puhastama ja kütma õpilased ise, seda tehti hommikuti enne tunde või hiljem pärast tunde kõik õpilased kordamööda üks päev. Ent see osutus sageli õige tülikaks ja õpilastele aegaviitvaks toiminguks just märgade hagude tõttu. Ka õpilased olid päri ja nii saigi kooliteenija kaubeldud. Nüüd Eesti Vabariigi algusest on õpilastepidude puhaskasu õpilasraamatukogu ja õppereiside korraldamiseks kasutatud.

1920 loodud koolivõrk on Kernu algkool 6 kl. määratud, kuna koolimaja vana ja väikene, kokkuvarisemas. Lapsi üle 40 sisse ei mahu. Eesti Vabariigi alul sai I, II ja III klassiga töötatud, mis oli väga raske suure lastearvu tõttu, sest tulid juure Haiba kogukonna lapsed. ( 1911. aastal põles Haiba koolimaja maha, sellejärele töötas nende kool mõnda aastat Haibas Ülevainu talu ruumides).

Haiba kogukonna lastearv oli sedavõrd väike, et koolivalitsus neile õpetajat maavalitsuse palgaga ei luba, soovitati Kernu algkooliga ühineda. Haibalased ei tahtnud Kernuga ühinemisest midagi kuulda, nii jäid 1920/21. õppeaastal Haiba kogukonna koolikohuslised lapsed koju. Maa koolivalitsus polnud ka järgmiseks õppeaastaks nõus haibalastele õpetajat saatma, ja haibalased omal kulul ei tahtnud õpetajat ja kooli ülalpidada, siis lõpuks 1921/22. õppeaastal saatsid lapsed kooli Kernule.

1920/21. õppeaastal avati 3. kl. Kernu vallamaja saalis, valiti ka teine õppejõud pr. I.Kütt. Kooli majanduslik olukord oli vilets , eriti õpetajale. Õpetajal oli kasutada üks õige tilluke toake, köögita, ühegi kõrval ruumita. Tol ajal oli vabu õpetaja kohti soodsemate majandusliste oludega, kui Kernu, nii siis lahkus prl. I.Kütt 5-nädalise töötamise järgi Kernult. Haiba kogukonna lapsed jäid koju jällegi aastaks.

Samal õppeaastal umbes veebruari-märtsi kuus saatis maakonna koolivalitsus Kernule jällegi teise õppejõu, prl. Trimmi ent vallavalitsus leidis, et koolitöö mõjuda segavalt vallavalitsuse asjaajamisele ning otsustati koolitööd vallamaja saalis mitte lubada. Vallavalitsuse poolt oli valla vahimehele või kojamehele ülesandeks tehtud õpetajat mitte sisse lasta vallamajja.

                                                                                             Jätkub……….