Laupäeval 1.XII.1928 rahvajutu järgi puudunud Kernu vallal XIX a esimesel poolel kool. Ainsaks haridustöö tegijaks osutus Hageri kiriku köster, käies lapsi loetamas Kernu vallas Kohatu külas asuvas Ülevainu talus. Kuid sellest oli vähe, et üldist kirjaoskamatust kõrvaldada. Seda märkasid mitmed ärksamad taluperemehed, eriti Kohatu küla Nõukse koha peremees Kustas Ilves. Tahtes võimaldada lastele kooliõpetust, ehitanud Kustas Ilves omal kulul ( vald kartnud suuri väljaminekuid) oma talu maa pääle koolimaja, mis tänini veel püsib. Et kooliõpetaja või tolleaegne ”koolmeister” puudus, siis saatnud K. Ilves oma poja linna õppima, kes pidi sääl end Kernu “koolmeistri” ametile ette valmistama. Poeg August asus pääle õppimise lõpetamist Kernule õpetajaks. Ta elab praegu, kaupleb loomanahkadega, käies neid taludest üles ostmas ja jällegi edasi müües. Isalt pärit talu müüs ta ära. Kool algas esimest õppepäeva 15. okt 1869 aastal, Kustas Ilvese poolt püstitatud koolimajas. Koolikursus kestnud 5 aastat. Ruum muutunud õpilaste arvu suurenedes 30 õpilasele kitsaks, siis käinud koolmeister A. Ilves Hageri kirikuõpetajat Hoerscelmanni palumas, et ta katsuks mõjuda tolleaegse mõisahärra Christian von Rosenthali pääle, koolile tarvis mineva maa-ala suhtes, mis asuks keset valda, kuhu võiks siis püstitada ruumikama koolimaja. Mõisahärra Chr. von. R. annud maa ja palgid, kuna vald ehituskulud pidanud kandma. Uue koolimaja ehitus edenes jõudsasti, nii et 1874. a sügisel algas koolitöö juba uues koolimajas. Asukoht Pärnu maantee ääres umbes 42 km Tallinnast, vallamaja kõrval. Tähtsamad õppeained olid tol korral pühakirja õpetus, piiblilugu, katekismus, mis kõigil pidi, nagu August Ilves ise tähendab “tubli käes olema.” Nädalas oli 10 tundi piiblilugu, ühel päeval vana, teisel päeval uus testament. Katekismust oli 3 korda nädalas, rehkendamist 5 tundi nädalas, laulmine igapäev, kus suurt rõhku pandi koraalide laulmisele. Laupäeviti käisid koolis need, kel 3 talvet käidud enneõpitud aineid kordamas. Suvel käisid kõik õpilased kord kuus koolimajas koos, ka kordajad. Kordamine kestis kuni leeriajani (16−17 a). Pärast 7. aastat koolitegevust August Ilvese asemele tuleb koolmeistriks 1878. a Kuuda seminari lõpetaja Johannes Mikiver. J. Mikiver astus ametisse kooli , valla poolt sai palgaks 100 rubla aastas, pääle selle veel 30 rubla kantselei tööde eest. Õpetaja täitis tol ajal ka vallakirjutaja kohuseid. Samuti oli ka valla asjaajamine koolimajas, vallamaja puudusel. Õpetaja Mikiver oli ka agar põllumees, koolimaja ümbritses kännastik, täis võsu ja prahti, seda puhastas ja haris Mikiver soetades nii koolimaja juure põldu, ka pani ta aluse rohuaiale. Õpetus oli õpilastele maksuta, tuli ainult petrooleumi raha maksta. Õppeained samad kui Ilvese ajal, juure tulid ainult maateadus ja maakaardi tundmine, hiljem mõne aasta järele vene keel. Tunnid algasid hommikul kell 8 või 9 kestsid kella 1ni. Siis vahepääl üks tund lõunat ja kella 2−4 oli jällegi koolitöö. Koolipidusid sel ajal ei peetud, nende korraldamiseks ei antud luba. Igal aastal oli koolis jõulupuu, kust ka lapsevanemad osa võtsid. Jõulupuu hääks kingitud mõisnikult 10 rubla, mille eest soetati lastele raamatuid, maiustusi, mis kingiti lastele. Koolikohustus algas 10 aasta vanuselt. Kes ei ilmunud õigel ajal kooli, pidi maksma trahvi 5 kopikat iga puuduva kooli päeva eest. Kool algas õppetööd ikka 15. oktoobril ja lõpetas 15. aprillil kevadel. Kooli konvendi otsuse põhjal võidi koolitöö algust 2 nädalat edasi lükata. Kooli konvendi moodustasid kohalikud mõisnikud, kirikuõpetajaga eesotsas. Pühade vaheaegu oli enamasti 2 nädalat. Jõulu ajal algas pääle Kolmekuninga päeva kohe järgmisel päeval õppetöö. Läbi lugenud 22. mail 1932. a õige J. Mikiver.

Jätkub…